Louis XVIII
Image illustrative de l’article Louis XVIII
Pòtre Louis XVIII (pa Jean-Baptiste Guérin).
Fonksyon
Wa Frans ak Navarre

( 9 an, 2 mwa ak 8 jou)
Predesesè Napoléon II (anpéré)
Siksesè Charles X

( 10 mwa ak 17 jou)
Predesesè Napoléon (anpéré)
Siksesè Napoléon (anpéré)
Eritye fotèy Frans

( 2 an, 4 mwa ak 18 jou)
Predesesè Louis-Charles (dofin)
Siksesè Charles-Philippe

( 7 an, 5 mwa ak 12 jou)
Predesesè Louis-Auguste (dofin)
Siksesè Louis-Joseph (dofin)
Biyografi
Non nesans Louis Stanislas Bourbon
Dat nesans
Lye nesans Versailles, Frans
Dat lanmò (ak 68 ane)
Lye lanmò Palé Tuileries, Pari, Frans
Papa Louis-Ferdinand nan Frans
Manman Marie-Josèphe nan Sax
Konjwen Marie-Joséphine nan Savoy

Louis XVIII
Wa Frans

Louis XVIII (Louis Stanislas Xavier; 17 novanm 1755 - 16 septanm 1824), ke yo rekonèt kòm Dezire a (franse: le Désiré ), se te wa Frans à Navarre soti nan 1814 a 1824, eksepte pou yon brèf entèripsyon pandan sant jou la nan 1815. Li te pase 23 ane nan ekzil apati 1791: pandan Revolisyon Fransè a ak Premye Anpi Fransè a (1804–1814), ak pandan Sant Jou yo.

Jiskaske li moute sou twòn Lafrans, li te kenbe tit la nan Konte Provence kòm frè wa Louis XVI. Sou 21 septanm 1792, Konvansyon Nasyonal la aboli monachi a ak depoze Louis XVI, ki te pita egzekite pa guillotine. Lè jenn neve li Louis XVII te mouri nan prizon an jen 1795, Konte Provence te pwoklame tèt li (titulè) wa sou non Louis XVIII.

Apre Revolisyon Fransè a ak pandan epòk Napoléon an, Louis XVIII te viv an ekzil nan Lapris, Grann Bretay, ak Larisi. Lè Sizyèm Kowalisyon an te premye bat Napoleon an 1814, Louis XVIII te plase nan sa li menm ansanm ak wayalis franse yo te konsidere kòm pozisyon lejitim li. Sepandan, Napoleon chape soti nan ekzil li nan Elba epi retabli Anpi franse l 'yo. Louis XVIII te kouri, epi yon Setyèm Kowalisyon te deklare lagè sou Anpi Fransè a, te bat Napoleon ankò, epi ankò te retabli Louis XVIII sou twòn fransè a.

Louis XVIII te dirije kòm wa pou yon ti kras mwens pase yon deseni. Gouvènman Retablisman Bourbon an se te yon monachi konstitisyonèl , kontrèman ak Ansyen Rejim ki te absolis . Kòm yon monak konstitisyonèl, prerogative wayal Louis XVIII la te redwi anpil pa Konstitisyon 1814 la , nouvo konstitisyon Lafrans la. Retounen li an 1815 te mennen nan yon dezyèm vag laterè Blan ki te dirije pa faksyon Ultra-royalis la . Ane annapre a, Louis te fonn palman an enpopilè ( Chambre introvable a ), sa ki te lakòz Doctrinaires liberal yo . Rèy li a te make plis pa fòmasyon nan alyans quintiple ak yon entèvansyon militè nan peyi Espay . Louis pa t gen pitit, e lè l mouri, kouwòn lan te pase nan men frè l, Charles X. Louis XVIII se te dènye monak fransè ki te mouri pandan li t ap gouvènen, paske Charles X (1824–1830) te abdike epi tou de Louis-Philippe (1830–1848) ak Napoléon III (1852–1870) te depoze.

Pandan Ansyen Rejim modifye

Egzil modifye

Restorasyon modifye

Lanmò modifye

Nan kilti popilè modifye

Sinema modifye

Televizyon modifye

Referans modifye

Lyen deyò modifye