René Ménil
Image illustrative de l’article René Ménil
Fonksyon filozòf, esèyis
Nesans
Gwo Mòn
Lanmò
Frans
Nasyonalite franse
Domèn Literati, filozofi

René Ménil, ki fèt 1907 nan Gwo Mòn nan Matinik epi ki mouri 29 out 2004), se yon filozòf ak esèyis matinikè.

Biyografi modifye

Ant 1947 ak 1982, li te mari Claudine Ménil, ki fèt Benoist (1922-1982), premyè fanm achitèk nan Matinik. Ansanm yo genyen de (2) pitit gason. Pita li marye avèk Geneviève Sézille, pwofesè jesyon ak otè-konpozitris chanson pou timoun.

Goumen kont asimilasyon, alyenasyon kiltirèl ak le kolonyalis modifye

René Ménil etidye nan Frans kote li rankontre ekriven sureyalis. Li te tou touprè Pati kominis franse ki fòme li nan ideyoloji maksis. Li se youn nan entèlektyèl yo ki, an kontak avèk mouvman dekolonizasyon ak fòme ideyoloji maksis, deside sòti panse Antiyèz asimilasyon pou rive lotonomi.

Pozisyon li te konsidere kòm rezistans nan kontèks istorik la nan moman an.

Zèv li yo modifye

  • Légitime défense, 1932, edisyon pa Jean-Michel Place an 1979, pita an 1997, prefas ekri pa René Ménil (ISBN 978-2-8589-3028-9)
  • Tracées : identité, négritude, esthétique aux Antilles, éditions Robert Laffont, 1992
  • Antilles déjà jadis, 1999
  • Pour l'émancipation et l'identité du peuple martiniquais
  • Problèmes du gauchisme à la Martinique : rapport pour la journée d'études du 8 octobre 1972

René Ménil te lotè anpil atik politik nan jounal Justice, ògàn Pati kominis matinikè, ak nan revi Action ke li te dirije.

Gade tou modifye

Referans modifye

Lyen deyò modifye